Projekt Interreg Est-Lat 55 ehk 2020. aastal lõppev piiriülene väikesadamate investeeringuprojekt saab järje, Eestis korrastatakse projekti raames Sõru ja Ristna sadamad Hiiumaal. 
2020. aasta suvel käivitus ka Interreg Central Baltic projekt CBSmallPorts, mille eesmärgiks on sadamate energiatõhususe parandamine ja seeläbi sadamatevõrgustiku keskkonnasõbralikumaks muutmine. 
MTÜ EVAK osaleb ka kolmandas projektis, milleks on BBMarinas. Tegemist on niinimetatud seed-money projektiga, mille eesmärgiks on valmistada ette suuremahulisema EU Baltic Sea Region meetme projekti koostamine. 

​Kauaoodatud uudis EAS väikesadamate taotlusvooru tulemustega on viimaks avalik. Kokku 11 sadamat, 2 miljonit ning aastaks 2020 tekib juurde 114 kaikohta. 
​
Kogu lugu on loetav siit: https://www.eas.ee/eas-toetab-11-eesti-vaikesadama-arendamist/

Eesti Väikesadamate Arenduskeskus kutsub:
„Talvine teabepäev ranniku- ja vesiehituse eripäradest uute valdade üldplaneeringute kontekstis“
Eesti haldusjaotus on muutunud. Uued vallad peavad tegema uued üldplaneeringud. Sealhulgas tuleb ümber teha mitmed rannajoont ja sadamaid puudutavad planeeringud. Seepärast korraldab MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus

20.veebruaril kl 12.00-16.00
Kalevi Jahtklubis Pirital

TEABEPÄEBVA, millel keskendume sadamate ja teiste ranniku- ning vesiehitiste rajamise eripäradele.
Teabepäeva osalustasu 15 € palun üle kanda MTÜ EVAK arveldusarvele: EE442200221053362354 Swedbank, selgitusse märkida „teabepäev“ ja osaleja nimi.
Teabepäevale saab registreeruda e-maili teel: [email protected] või MTÜ EVAK FB lehel: https://www.facebook.com/events/157887038192318/
 
TEABEPÄEVA Kava:

1. Sadamate planeerimine. Mida on projekteerijal  vaja teada ümbrusest ning mida peaks andma tellija? Ehitusgeoloogia, geofüüsika, lainetuse ja veetaseme uuringud. Flow-charti kujutamine. Rain Männikus
2. Üleujutuste kujunemine Eesti rannikul. Ekstreemsete veetasemete komponendid (vee hulk Läänemeres, tormi mõju, lainetuse mõju), ekstreemumite kasv, lainetuse ja veetõusu ühismõju. Katri Pindsoo
3. Lainetuse ja setete liikumise modelleerimine. Kuidas hinnata sobiva riskitasemega laineid ja ületipnemist? Kuidas on see seotud sadama rajamise maksumusega? Kuidas kasutada tulemusi KMH aruandes? Kas sadama suue kuhjub liiva täis? Näited Noblessneri ja Kihnu sadamatest. Rain Männikus
4. Rannaprotsesside (setete liikumine: erosioon ja kuhjumine) hindamine, välimõõtmiste meetodid ning analüüs. Geofüüsikaliste meetodite kasutamisest (näited nii maismaa kui merepõhja tööde kohta - georadar, boomer, chirp jne.).  Lehtma ja Nasva sadamate näited. Hannes Tõnisson
5. Rannaprotsesse arvestavad projekteerimislahendused ning lühiülevaade uutest üldplaneeringutest. Meetmed ja toetused. Katri Pindsoo ja Rain Männikus.
6. Vesiehituse, sealhulgas sadama ettevalmistavad tegevused projekti valmimisest ehitustööde alustamiseni. Aldren Alliksoo.

 

Lektorid:

​Rain Männikus töötab rannikuehitiste projekteerijana firmas EstKonsult OÜ. Suurematest varasematest töödest võib nimetada Kakumäe, Naissaare, Hundipea, Mõntu, BLRT ja Sõru sadamaid-kaisid. Varasemalt on ta osalenud töödejuhatajana Sillamäe konteinerterminali ja Tartu lõunaringi sildade ehitusel. Paralleelselt oma erialase tööga õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris Tarmo Soomere juhendamisel ning koostab lainetuse ja rannaprotsesside analüüse-ekspertiise ning ekspertiise firmas Lainemudel OÜ.
 
Hannes Tõnisson on Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur, kes on rannaprotsesside uuringutega tegelenud juba umbes 20 aastat. Peamiselt uurib kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju rannaprotsessidele. Sealhulgas näiteks see kus asuvad kulutus-, kuhje- ja edasikandealad, kuidas on viimasel sajandil muutunud rannaprotsesside kiirus, milline on olnud kliimamuutuste mõju sellele protsessile, milline on olnud inimetegevuse mõju osakaal. Viimasel viiel aastal on tegelenud geofüüsikaliste meetodite propageerimise ja rakendamisega nii maismaal kui merepõhja uurimisel. Teostanud rohkelt rakendusuuringuid nii rannaprotsesside kui geofüüsikaliste uuringute valdkonnas. Tegelenud looduslikest protsessidest tulenevate riskide hindamisega ning nende maandamise meetmete väljatöötamisega.
 
Katri Pindsoo töötab Tallinna Tehnikaülikooli lainetuse dünaamika laboris teadurina. 2017. a. kaitses ta professor Tarmo Soomere juhendamisel valminud doktoritöö, mis käsitleb ekstreemsete veetasemete kujunemist Eesti rannikul. Kõrge veetase võimaldab lainetel märksa sügavamale sisemaale tungida, tagajärjeks võivad olla näiteks rannikuerosioon või üleujutused. Seetõttu on tema üheks huviobjektiks ka kõrgete veetasemete ning märkimisväärsete lainete samaaegne esinemine. Katri on osalenud mitmetes rakendusuuringutes ning ekspertiisides seoses veetasemete ning nende tulevikuprojektsioonide temaatikaga, lainetuse poolt kergitatud veetasemete hinnangute ning rannaprotsesside analüüsiga.
Aldren Alliksoo on sadamaehituse ekspert firmast Insenerehituse AS. 

Eesti Väikesadamate Arendeuskeskus korraldab 27. septembril Pärnu Jahtklubis projekti Est-Lat Harbours raames koolituse väikesadamapidajatele, sadamatöötajatele ja väikesadamate arendajatele. Koolituse eesmärgiks on tutvustada väikesadamate arendamise ja haldamisega tegelevatele huvilistele metoodikat, mille alusel töötada välja ja parandada sadama ärimudelit. Võttes konkreetseks näiteks Pärnu Jahtklubi, analüüsitakse spetsialistide juhtimisel väikesadama kliendivoogusid, teenuseid ning võimalusi sadama kasumlikkuse tõstmiseks. 

Koolituse viivad läbi Saksamaa sadamateketi Im-Jaich üks omanikest Hans Jaich ja South-Baltic väikesadamate arendusprojekti Marriage II projektijuht Jens Masuch. Koolitus toimub inglise keeles ning on osalejatele tasuta. 

Kuna koolitusel osalejate arv on piiratud, palub MTÜ EVAK oma huvist eelnevalt teada anda. [email protected]
Registreeruda saab ka MTÜ EVAK Facebooki lehel. 

Vastavalt MTÜ juhatuse otsusele 11.08 toimub MTÜ EVAK erakorraline üldkoosolek 22.08.2017 kell 12.00 Tallinnas Pirital Kalevi JK-s. Koosoleku päevakorras on uute juhatuse liikmete valimine. Kutsed on MTÜ liikmetele nõuetekohaselt välja saadetud.

Merekultuuriaasta 2016 annab koostöös riigihalduse ministri Arto Aasaga välja kolm rahalist tunnustust Eesti väikesadamate arenguks ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks. Välja antakse kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot.

Preemiale saab esitada juriidilise isiku, seltsingu või kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV), kes on sadama omanik, sadamateenuse pakkuja või nende kogukonda esindav aktiivne koostööpartner. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. august 2016. Valiku teeb komisjon, kuhu kuuluvad Merekultuuriaasta 2016 ja rahandusministeeriumi esindajad ning valdkonna eksperdid. Preemia saajad selguvad hiljemalt oktoobris 2016.

Täpsem info ja taotlusvorm on Merekultuuriaasta kodulehel. 

​3. juunil kinnitati Interreg Est-Lat programmi väikesadamate meetme juhend, millega saab tutvuda aadressil:
http://www.estlat.eu/2014%20-%202020/6845/6851

Järgnevate sammude täpsem kava on ministeeriumis välja töötamisel, kuid üldjoontes on tegevusplaan ning sadamate nimistu varasemalt paigas, edasi peame sadamate esindajatega koos taotluse koostama ja esitama. Tegemist on direct award ehk ühe ühistaotluse ning otselepinguga meetmega, milleks tuleb mõlemas osalevas riigis eelläbirääkimiste käigus sõlmida strateegilise partnerluse kokkulepe kõigi ministeeriumi poolt valitud ja osalevate sadamatega. Ühistaotlus läti strateegilise partneri poolt kinnitatud sadamatega peab esialgse kava kohaselt olema inglise keelsena valmis 2016. aasta IV kvartaliks.

Käesolevaga kutsub MTÜ EVAK ühistaotluse teemast huvitatud ning eelpool viidatud juhendi tingimustele vastavate sadamate pidajaid meetme teemalisele infopäevale, mis toimub 20.juunil kl 10.00 aadressil Peterburi tee 2 F, IV korrus.

Lisainfo saamiseks või küsimuste korral palun helistada: 5241302. 

Uus Eesti väikesadamate teatmik Estonian Cruising Guide on valmis.
Suur tänu kõigile toetajatele, kes Hooandja.ee kaudu või Väikesadamate Arenduskeskuse kaudu projektile oma panuse andsid.

Guide esimene avalik esitlemine toimub 30. oktoobril Hamburgis, kus algab meremess Hanseboot 2015 ning peetakse ka Baltic Sea Cruising Network'i aastakonverents. Eestis tutvustame raamatut novembrikuus, täpsem koht ja aeg teatatakse eraldi. 

Raamat tuli eile trükikojast ning peaks lähipäevil jõudma ka müügikohtadesse. Eestis hakkab Cruising Guide kindlasti olema saadaval järgmistes sadamates: Pirita Kalevi JK, Pärnu JK, Kuressaare JK, Lõunaranna sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Koljunuki sadam ja Vanasadama Jahisadam. Püüame Cruising Guide saada müügile ka suurematesse raamatukauplustesse, Soomes on Cruising Guide levitajaks kaardipood Nurminen. 

Soovijad saavad raamatu muidugi soetada ka otse Väikesadamate Arenduskeskusega ühendust võttes: [email protected]. 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada 16 väikesadama arendamist 2,4 miljoni euroga. Toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatava Väikesadamate võrgustiku arendamise meetmest.

EASi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on toetuse eesmärgiks aidata kaasa sellise väikesadamate võrgustiku loomisele, kus sadamateenuste kättesaadavus oleks tagatud iga 30 meremiili tagant. „Sellise tihedusega sadamavõrgustik võimaldab harrastusmeresõitjatel mõistliku pikkusega päevateekonnaga Eesti vetes liikuda nii, et oleks võimalik sadamas ööbida,“ selgitas Harjo. Ta nentis, et lisaks sadamavõrgustiku tihedusele on oluline külastajatele vajalike teenuste olemasolu tagamine  sadamas, mida toetuse andmisel ka silmas peeti.

EASi regionaalarengu keskuse valdkonnajuht Marge Sargma tõdes, et toetust saanud sadamaid on kõigis merepiiriga maakondades. „Eriti hea meel on Ida-Virumaale uue Purtse jahtsadama rajamise üle. Purtse sadam aitab kaasa mereturistide ida-suunalisele liikumisele Eesti rannikul, mis oli seni sobiva sügavuse ja vajalike teenustega sadamate puudumise tõttu selles piirkonnas sisuliselt võimatu,“ ütles Sargma. 

Sargma lisas, et toetuse abil teostatavad investeeringud võimaldavad külastajatele taasavada pikalt suletud Kaberneeme sadama ning muuta turvalisemaks jahtide kai Virtsu sadamas, mis oli harrastusmeresõitjatele suletud alates 2013. aasta augustitormist.

EAS toetas seekord vaid selliseid sadamaid, kes suudavad vajalikud arendustööd teostada käesoleva aasta sügiseks, sest rahastamiseks kasutatakse veel eelmise Euroopa Liidu finantsperioodi vahendeid. Käesoleval perioodil 2014 – 2020 on väikesadamate toetuseks planeeritud 5 miljonit eurot ning täiendavalt on kavas läbi viia vähemalt kaks taotlusvooru.

Toetatud sadamad:

Ida-Virumaa: Purtse jahtsadam

Lääne-Virumaa: Vergi sadam

Harjumaa: Kaberneeme sadam, Koljunuki sadam, Kalevi Jahtklubi sadam, Lennusadam, Noblessneri sadam ja Naissaare sadam.

Läänemaa: Dirhami sadam, Suur-Holmi sadam, Veskiviigi sadam ja Virtsu sadam.

Hiiumaa: Roograhu sadam ja Orjaku sadam.

Saaremaa: Lõmala sadam

Pärnumaa: Pärnu sadama väikesadam

Lisaks neile said positiivse toetusotsuse veel 3 sadamat, kokku lisaks 0,6 miljoni euro ulatuses.