Eesti Väikesadamate Arenduskeskus kutsub:
„Talvine teabepäev ranniku- ja vesiehituse eripäradest uute valdade üldplaneeringute kontekstis“
Eesti haldusjaotus on muutunud. Uued vallad peavad tegema uued üldplaneeringud. Sealhulgas tuleb ümber teha mitmed rannajoont ja sadamaid puudutavad planeeringud. Seepärast korraldab MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus
20.veebruaril kl 12.00-16.00
Kalevi Jahtklubis Pirital
TEABEPÄEBVA, millel keskendume sadamate ja teiste ranniku- ning vesiehitiste rajamise eripäradele.
Teabepäeva osalustasu 15 € palun üle kanda MTÜ EVAK arveldusarvele: EE442200221053362354 Swedbank, selgitusse märkida „teabepäev“ ja osaleja nimi.
Teabepäevale saab registreeruda e-maili teel: [email protected] või MTÜ EVAK FB lehel: https://www.facebook.com/events/157887038192318/
TEABEPÄEVA Kava:
Lektorid:
Rain Männikus töötab rannikuehitiste projekteerijana firmas EstKonsult OÜ. Suurematest varasematest töödest võib nimetada Kakumäe, Naissaare, Hundipea, Mõntu, BLRT ja Sõru sadamaid-kaisid. Varasemalt on ta osalenud töödejuhatajana Sillamäe konteinerterminali ja Tartu lõunaringi sildade ehitusel. Paralleelselt oma erialase tööga õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris Tarmo Soomere juhendamisel ning koostab lainetuse ja rannaprotsesside analüüse-ekspertiise ning ekspertiise firmas Lainemudel OÜ.
Hannes Tõnisson on Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur, kes on rannaprotsesside uuringutega tegelenud juba umbes 20 aastat. Peamiselt uurib kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju rannaprotsessidele. Sealhulgas näiteks see kus asuvad kulutus-, kuhje- ja edasikandealad, kuidas on viimasel sajandil muutunud rannaprotsesside kiirus, milline on olnud kliimamuutuste mõju sellele protsessile, milline on olnud inimetegevuse mõju osakaal. Viimasel viiel aastal on tegelenud geofüüsikaliste meetodite propageerimise ja rakendamisega nii maismaal kui merepõhja uurimisel. Teostanud rohkelt rakendusuuringuid nii rannaprotsesside kui geofüüsikaliste uuringute valdkonnas. Tegelenud looduslikest protsessidest tulenevate riskide hindamisega ning nende maandamise meetmete väljatöötamisega.
Katri Pindsoo töötab Tallinna Tehnikaülikooli lainetuse dünaamika laboris teadurina. 2017. a. kaitses ta professor Tarmo Soomere juhendamisel valminud doktoritöö, mis käsitleb ekstreemsete veetasemete kujunemist Eesti rannikul. Kõrge veetase võimaldab lainetel märksa sügavamale sisemaale tungida, tagajärjeks võivad olla näiteks rannikuerosioon või üleujutused. Seetõttu on tema üheks huviobjektiks ka kõrgete veetasemete ning märkimisväärsete lainete samaaegne esinemine. Katri on osalenud mitmetes rakendusuuringutes ning ekspertiisides seoses veetasemete ning nende tulevikuprojektsioonide temaatikaga, lainetuse poolt kergitatud veetasemete hinnangute ning rannaprotsesside analüüsiga.
Aldren Alliksoo on sadamaehituse ekspert firmast Insenerehituse AS.
„Talvine teabepäev ranniku- ja vesiehituse eripäradest uute valdade üldplaneeringute kontekstis“
Eesti haldusjaotus on muutunud. Uued vallad peavad tegema uued üldplaneeringud. Sealhulgas tuleb ümber teha mitmed rannajoont ja sadamaid puudutavad planeeringud. Seepärast korraldab MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus
20.veebruaril kl 12.00-16.00
Kalevi Jahtklubis Pirital
TEABEPÄEBVA, millel keskendume sadamate ja teiste ranniku- ning vesiehitiste rajamise eripäradele.
Teabepäeva osalustasu 15 € palun üle kanda MTÜ EVAK arveldusarvele: EE442200221053362354 Swedbank, selgitusse märkida „teabepäev“ ja osaleja nimi.
Teabepäevale saab registreeruda e-maili teel: [email protected] või MTÜ EVAK FB lehel: https://www.facebook.com/events/157887038192318/
TEABEPÄEVA Kava:
- Sadamate planeerimine. Mida on projekteerijal vaja teada ümbrusest ning mida peaks andma tellija? Ehitusgeoloogia, geofüüsika, lainetuse ja veetaseme uuringud. Flow-charti kujutamine. Rain Männikus
- Üleujutuste kujunemine Eesti rannikul. Ekstreemsete veetasemete komponendid (vee hulk Läänemeres, tormi mõju, lainetuse mõju), ekstreemumite kasv, lainetuse ja veetõusu ühismõju. Katri Pindsoo
- Lainetuse ja setete liikumise modelleerimine. Kuidas hinnata sobiva riskitasemega laineid ja ületipnemist? Kuidas on see seotud sadama rajamise maksumusega? Kuidas kasutada tulemusi KMH aruandes? Kas sadama suue kuhjub liiva täis? Näited Noblessneri ja Kihnu sadamatest. Rain Männikus
- Rannaprotsesside (setete liikumine: erosioon ja kuhjumine) hindamine, välimõõtmiste meetodid ning analüüs. Geofüüsikaliste meetodite kasutamisest (näited nii maismaa kui merepõhja tööde kohta - georadar, boomer, chirp jne.). Lehtma ja Nasva sadamate näited. Hannes Tõnisson
- Rannaprotsesse arvestavad projekteerimislahendused ning lühiülevaade uutest üldplaneeringutest. Meetmed ja toetused. Katri Pindsoo ja Rain Männikus.
- Vesiehituse, sealhulgas sadama ettevalmistavad tegevused projekti valmimisest ehitustööde alustamiseni. Aldren Alliksoo.
Lektorid:
Rain Männikus töötab rannikuehitiste projekteerijana firmas EstKonsult OÜ. Suurematest varasematest töödest võib nimetada Kakumäe, Naissaare, Hundipea, Mõntu, BLRT ja Sõru sadamaid-kaisid. Varasemalt on ta osalenud töödejuhatajana Sillamäe konteinerterminali ja Tartu lõunaringi sildade ehitusel. Paralleelselt oma erialase tööga õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuris Tarmo Soomere juhendamisel ning koostab lainetuse ja rannaprotsesside analüüse-ekspertiise ning ekspertiise firmas Lainemudel OÜ.
Hannes Tõnisson on Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur, kes on rannaprotsesside uuringutega tegelenud juba umbes 20 aastat. Peamiselt uurib kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju rannaprotsessidele. Sealhulgas näiteks see kus asuvad kulutus-, kuhje- ja edasikandealad, kuidas on viimasel sajandil muutunud rannaprotsesside kiirus, milline on olnud kliimamuutuste mõju sellele protsessile, milline on olnud inimetegevuse mõju osakaal. Viimasel viiel aastal on tegelenud geofüüsikaliste meetodite propageerimise ja rakendamisega nii maismaal kui merepõhja uurimisel. Teostanud rohkelt rakendusuuringuid nii rannaprotsesside kui geofüüsikaliste uuringute valdkonnas. Tegelenud looduslikest protsessidest tulenevate riskide hindamisega ning nende maandamise meetmete väljatöötamisega.
Katri Pindsoo töötab Tallinna Tehnikaülikooli lainetuse dünaamika laboris teadurina. 2017. a. kaitses ta professor Tarmo Soomere juhendamisel valminud doktoritöö, mis käsitleb ekstreemsete veetasemete kujunemist Eesti rannikul. Kõrge veetase võimaldab lainetel märksa sügavamale sisemaale tungida, tagajärjeks võivad olla näiteks rannikuerosioon või üleujutused. Seetõttu on tema üheks huviobjektiks ka kõrgete veetasemete ning märkimisväärsete lainete samaaegne esinemine. Katri on osalenud mitmetes rakendusuuringutes ning ekspertiisides seoses veetasemete ning nende tulevikuprojektsioonide temaatikaga, lainetuse poolt kergitatud veetasemete hinnangute ning rannaprotsesside analüüsiga.
Aldren Alliksoo on sadamaehituse ekspert firmast Insenerehituse AS.